dc.contributor.author |
Chambo, Gervásio Absolone |
|
dc.contributor.author |
Chimbutane, Feliciano |
|
dc.contributor.author |
García-Miguel, José M. |
|
dc.contributor.author |
Ramallo, Fernando |
|
dc.contributor.author |
Barcia, Susana Rodríguez |
|
dc.date.accessioned |
2022-02-24T08:40:38Z |
|
dc.date.available |
2022-02-24T08:40:38Z |
|
dc.date.issued |
2020 |
|
dc.identifier.uri |
http://www.repositorio.uem.mz/handle/258/601 |
|
dc.description.abstract |
Hi kujuletela kukhanela ntrena hi wukosi dra tindrimi ni minkhuva ya Musambiki,
hihambile xivaningelo lexi xa vudondrisi, na hinavela xiva tralwa dra ntirhu wa lisima
ni kuva ava xipfunu xa lisima ka vadondrisi, lava siku ni siku vahambaka mintirhu ya
vudondrisi ka Makungu ya Kudondrisa hi Tindrimi Tibidri, matirhisiwaka tikweni kusukela
2004, lani mawupfisiwaka svanga politka dra tindrimi tinga ni mabindru ya lisima ka
miganga leyi kutirhisiwaka tindrimi leti. Xilesvo, ankongometo wukulu wa ntirhu lowu
i kunyikela xivoningelo xa wutivi ni wupaluxi xitakatirhisiwa asvilawini sva tidondro, hi
kukhanelisana xikarhi ka vadondrisi kun’we ni vadondri, hambi ni kutirhisiwa ka mintirhu
ya vudondrisi ni wuwupfisi dra vadondrisi vakumekaka ka Makungu ya Kudondrisa hi
Tindrimi Tibidri.
Axivaningelo lexi xivumbiwa hi ntlhanu wa sviyenge ni xin’we, handle ka rhito drosungula
ni longoloko wa mabuku maleletiwaka. Axiyenge xosungula, xivitaniwaka “Vudondrisi
hi tindrimi tibidri svanga ndlela ya kuhelisa kuhambanahambana”, i xirhambu akuva
mapimisela ya wuhleli mayelana ni mabindru ya vudondrisi hi tindrimi tibidri, svanga
ntirhu wa madondrisela wubekiwaka kuva kukuceteliwa lisima dra kutirhisa Tindrimi ta
Musambiki ka mimbangu leyi kutolevelaka kutirhisiwaka ntrena Xiputukezi, hi ndlela ya
kunabzalisa matrhamela ya vuhanyi ni ya vumhunu.
Axiyenge xa vubidri, xinga ni xinhloko “Kutala ni kuhambanahambana ka tindrimi
atikonkulu Afrika”, xikongoma kukhanela hi tindrimi ta tikonkulu Afrika, dritiviwaka
svaku hidrone dringa ni kuhambanahambana kunyingi ka tindrimi, kutlula matikonkulu
mambeni ya misava. Xikombisa nakone, mimbangu ya vukhaneli, tixaka ta tindrimi,
tindrimi ta kuhlanganisa, vutongi dra tindrimi ni matrhamela ya lisima ya vumbeko wa
tindrimi ta Bantu, leti tikumekaka Afrika wa le dzongeni ka Sahara.
Ka Xiyenge xa wurharhu, “Tindrimi ni vudondrisi tikweni dra Musambiki”, kukombisiwa
tidrimi tikhaneliwaka Musambiki, mayelana ni madadu ya xitrhungu ni tindrimi, kutlhela
kukhaneliwa hi masungulu mayelanaka ni politka dra tindrimi tikweni, hi ntrhimantrhima
ka kukomba mihandru svitratrio ni minkhalu ya vudondrisi hi tindrimi tibidri. Axiyenge
lexi, funtri xikhanela hi wuhluvuki dra Makungu ya Kudringetela Vudondrisi hi Tindrimi
Tibidri (PEBIMO) ni hi mintirhu ya kudondrisa vavasati akuhlaya ni kutrala hi kutirhisa
tindrimi ta Musambiki.Axiyenge xa vumune, “Lidrimi, xitrhungu ni vudondrisi: Xirhonga”, xikhanela hi Xirhonga,
matrhamela ya xone, ntrengo wa vakhaneli, matrhamela ya xone ndreni ka mintirhu ya
vudondri Musambiki, ni mihandru ya kunghenisiwa ka xone ka Makungu ya Kudondrisa
hi Tindrimi Tibidri aMusambiki.
Xiyenge xa wuntlhanu xikombisa khume (10) wa mintirhu yingatahambiwaka ndreni ka
svilawu sva tidondro, hi tindlela tohambanahambana ta matirhisanela ya vadondrisi ni
vadondri. Amintirhu leyi yibekisiwile svanga yingacinciwa yitlhela yidapitariwa mayelana
ni svikhatalu sva vadondrisi ni vadondri. Amintirhu yokarhi ka yoli yipimisiwile kuva
yitlavukanyisiwa ndreni ka svilawu sva tidondro, kuve yimbeni yingahambiwa handle ka
svilawu sva tidondro, ndreni ka maproxjetu ya kuteka nkama woleha.
Hi wugamu, kupatriwa xikombamarhitwana lexivumbiwaka hi sviyenge svirharhu
svasvitrongo. Kusungula, hikhanela hi tinongoti (makonseyitu) titirhisiwiki ka xivaningelo
lexi, na svijuleka tihlamuxeliwa. Kupatriwa ni svikombamarhitwana svibidri: xin’we
xa Ntivovumhunu na ximbenyani xa Vutlharhi ni Matematka. Svikombamarhitwana
lesvi svipatra marhito lawa matraliwiki hi Xiputukezi ni hi Xirhonga. |
en_US |
dc.language.iso |
other |
en_US |
dc.publisher |
Universidade de Vigo |
en_US |
dc.subject |
Educação |
en_US |
dc.subject |
Educação bilíngue |
en_US |
dc.subject |
Língua |
en_US |
dc.subject |
Línguas moçambicanas |
en_US |
dc.title |
Vudondrisi hi tindrimi tibidri tikweni dra musambiki: xivaningelo xa vudondrisi |
en_US |
dc.type |
book |
en_US |
dc.embargo.terms |
openAcess |
en_US |
dc.description.resumo |
Tendo como foco o contexto da riqueza linguística e cultural de Moçambique, elaborámos esta guia didáctica com a esperança de que seja um documento de trabalho útil e proveitoso para os professores e as professoras que, no seu dia a dia, desenvolvem as actividades educacionais no Programa de Educação Bilingue (PEB), vigente no país desde 2004 e que se está a consolidar como uma acção de política linguística com relevantes vantagens para as comunidades linguísticas que fazem uso das línguas nele integradas. Assim, o objectivo central deste trabalho é proporcionar um documento científico-divulgador a ser utilizado nas salas de aulas de modo interactivo entre os professores e as professoras e os alunos e alunas, estendendo-se também para iniciativas de formação e capacitação de professores e das professoras da educação bilingue. A guia compreende seis partes, para além desta introdução e da bibliografia recomendada. A primeira parte, intitulada “A educação bilingue como paradigma de superação de desigualdades”, constitui um convite a uma reflexão crítica sobre as vantagens da educação bilingue como uma intervenção pedagógica orientada tanto para promover o valor de uso das línguas moçambicanas em espaços tradicionalmente exclusivos do Português, como para melhorar as condições de vida e de cidadania. A segunda parte, que tem o título “A diversidade linguística em África”, supõe uma introdução didáctica às línguas da África, considerado o continente com maior diversidade e riqueza linguística do planeta. Trata-se de uma descrição ilustrativa dos territórios linguísticos, das famílias linguísticas, das línguas francas, das principais macro-políticas linguísticas e dos traços estruturais mais destacáveis das línguas bantu que cobrem a África subsaariana. Na terceira parte, “As línguas e a educação em Moçambique”, faz-se a apresentação da situação sociolinguística de Moçambique, detendo-se em dados demolinguísticos e numa introdução à política linguística do país, com enfoque na identificação dos sucessos, desafios e oportunidades da educação bilingue. Esta parte aborda, também, o desenvolvimento do PEBIMO e a alfabetização de mulheres em línguas moçambicanas. Na quarta parte, “Língua, sociedade e educação: Copi” faz-se uma apresentação explícita e detalhada da situação sociolinguística do Copi, que inclui uma descrição formal, dados demolinguísticos e a realidade da língua no sistema educativo em Moçambique, particularmente as consequências gerais da sua integração no PEB. A quinta parte ilustra 10 actividades a serem desenvolvidas em sala de aulas, com diferentes níveis de interacção entre os professores e as professora com os alunos e as alunas. As actividades estão concebidas numa perspectiva flexível e adaptada aos próprios interesses dos professores e das professoras. Algumas destas actividades foram pensadas para serem integradas nas aulas, enquanto que noutros casos constituirão projectos de maior duração. Finalmente, incluiu-se um glossário com três sub-partes. Em primeiro lugar, tratamos de conceitos técnicos usados nesta guia que precisam de uma breve definição, na medida do possível contextualizada, incluídos dois repertórios terminológicos, um humanístico e outro de ciências e matemáticas, que agrupam termos em Português e em Changana, Rhonga, Tshwa, Copi, e Tonga. |
en_US |